Oleme paljud kuulnud arstilt sõnu “ Kolesterool on väga kõrgeks läinud, lõpeta kohe keto.” Keegi aga ei seleta lahti lihtsate sõnadega miks.
Ülekaalulisi inimesi ohustab kõrgem kolesteroolitase veres, mis võib suurendada nende südame-veresoonkonna haiguste riski. Sel põhjusel soovitatakse kolesterooli alandamiseks sageli kaalust alla võtta. Kuigi kaalulangus on tõhus vahend kolesterooli alandamiseks, võib see kolesterooli ajutiselt tõsta.
Kolesterool on maksas toodetud lipiid. Vaatamata halvale kolesterooli mainele on sellel palju kehale olulisi funktsioone. Need hõlmavad hormoonide ja vitamiinide tootmist ning rakuseinte struktuuri säilitamist. Suurem osa kolesteroolist (umbes 70%) toodetakse maksas. Ülejäänu saame toidust, süües peamiselt loomseid tooteid, sealhulgas veise-, lamba-, linnuliha ja piimatooteid, nagu munad, piim, juust ja või.
Kolesterool ei liigu iseseisvalt vereringes, sest see on rasv, kolesterooli transportimiseks on vaja teisi molekule. Neid nimetatakse lipoproteiinideks.
Lipoproteiine on erinevaid tüüpe, kaks kõige olulisemat on kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL) ja madala tihedusega lipoproteiinid (LDL):
HDL on niinimetatud «hea» kolesterool, kuna see eemaldab kolesterooli verest ja transportib liigse kolesterooli maksa, kus see muudetakse sapphapeteks ja viiakse soole kaudu välja.
LDL nimetatakse halvaks kolesterooliks, see kannab kolesterooli läbi vere rakkudesse ja võib koguneda veresoonte seintesse.
Kui olete kaotamas kaalu ja teie vere kolesteroolitase tõuseb hoolimata kaalulangusest, ärge paanitsege. Vere kolesteroolitaseme ajutine tõus on täiesti normaalne, kuna keha põletab kütuseks osa talletatud rasvast. Te ei saa täpseid vere kolesteroolinäiteid saada enne, kui teie kaal on stabiliseerunud. Kaalulangus võib põhjustada teie LDL-kolesterooli taseme ajutist tõusu, mis omakorda võib põhjustada teie üldkolesterooli väärtuse tõusu. HDL-kolesterooli tase kipub langema, kuna rasvhapete vabanemine teie veres põhjustab LDL-kolesterooli taseme tõusu.
Ei saa otseselt väita et LDL on halb kolesterool. LDL-il on erinevate osakeste suurused. Kui see on terve, kohev suurte osakestega, ei ole see tõenäoliselt kahjulik. Kui teie LDL on väikesed tihedad osakesed ja oksüdeerunud, võib see olla probleem – isegi kui teie LDL on madal. Arvatakse, et LDL-i oksüdeerimine toimub, kui teie keha LDL-kolesterooli osakesed reageerivad vabade radikaalidega. Oksüdeerunud LDL ise muutub seejärel reageerivaks ümbritsevate kudedega, mis võib tekitada koekahjustusi. Mõned asjad, mis näivad oksüdeerunud LDL-i taset suurendavad, on järgmised:
Suur transrasvhappe tarbimine
Suitsetamine
Diabeedi halva kontrolli all hoidmine
Metaboolse sündroomiga inimesed
Pigem nähakse ohtu veresoonkonnale kui veres on liialt vabasid radikaale ehk glükoosi. LDL reageerib liigse suhkruga (glükoosi) vereringes glükatsiooni tagajärjel. Tekib tugevam ja kleepuvam ühend – oksüdeerunud ehk rääsunud LDL kolesterool, mis võib kleepuda arterite seinale.
Triglütseriidid
Triglütseriidid on vorm, milles säilitame rasva kehas. Rasv, mis ilmub tühja kõhuga verre, pärineb maksast ja on liigse energia salvestamise tulemus. Veresuhkru stabiilsena hoidmiseks pärast glükogeenivarude täitumist muudab maks glükoosi ja muud monosahhariidid rasvaks. Neid eksporditakse maksast lipoproteiinina (rasva transportija), mida nimetatakse VLDL-väga madala tihedusega lipoproteiiniks. Triglütseriidid kantakse üle rasvarakkudesse, kus neid hoitakse hilisemaks kasutamiseks. Selle põhjal saate näha, et triglütseriidid veres, tühja kõhuga, pärinevad liiga paljudest süsivesikutest toidus. Tavaliselt väidab arst, et see on toidust saadud rasv, ja palub patsiendil rasvakogust vähendada. Muidugi on sellel vähe mõju, kui te samal ajal süsivesikuid ei vähenda. Kõrgenenud triglütseriidide tase näitab väga hästi süsivesikute taset toidus ja räägib ka insuliini tasemest.
Toitumisjuhendaja Helle Toome
