Monthly Archives: jaanuar 2021

Esileht 2021jaanuar
4bf6f5b6187a21b65d-83224563

6 suvist ketodieedi retsepti, mida proovida

Comments off

Mis on ketogeeniline dieet?
Ketoos on protsess, mille kĂ€igus muudab meie keha rasvad kĂŒtuseks. Inimese keha kasutab toimimiseks kĂŒtusena seda, mida kĂ”ige rohkem on saada. Seega sĂŒĂŒes tavalise menĂŒĂŒ jĂ€rgi on meie kehas kĂ”ige rohkem sĂŒsivesikuid ning keha pĂ”letab energia saamiseks kehas olevaid suhkruid ja rasv pĂŒsib puusadel edasi. Eemaldades oma menĂŒĂŒst sĂŒsivesikud, hakkab keha energia saamise eesmĂ€rgil hoopis rasvu pĂ”letama. See on meie kehale kasulikum, sest nii langeb kehakaal ja rasvad on efektiivsem energiaallikas kui sĂŒsivesikud. Rasva kasutamine energiaallikana toob kaasa rohkem energiat, naha parema tervise ja keskendumisvĂ”ime.

Keha ketoosi olukorda viimiseks tuleb toituda ketogeenilise menĂŒĂŒ jĂ€rgi. Ketoosini jĂ”udmiseks vĂ”ib sellise menĂŒĂŒ jĂ€rgi toitudes kehal kuluda kuni nĂ€dal, et pĂ”letada kĂ”ik kehas tallel olnud sĂŒsivesikud ja lĂŒlitada end ĂŒmber rasvade kasutamisele. Ketodieedi toimimiseks peaks pĂ€evane tarbitud sĂŒsivesikute hulk jÀÀma alla 20 grammi ning edu saavutamiseks tuleks ketodieedile lĂ€heneda kui eluviisile, mitte lĂŒhiajalisele dieedile.

Ketodieedi pĂ”himĂ”te on sĂŒĂŒa kĂ”rge rasvasisalduse, optimaalse valgusisalduse ja madala sĂŒsivesikusisaldusega toite. Möödunud sajandi lĂ”pus hirmutati inimesi, et rasvade söömine muudab ĂŒlekaaluliseks, kuid ketodieedi jĂ€rgi peaks rasvu kasutama keha peamise energiaallikana, sest rasvade söömine annab pikema tĂ€iskĂ”hutunde ja rohkem energiat. KĂ”ige lihtsam on alustada sĂŒsivesikute söömise vĂ€hendamisega ja ĂŒritada rohkem rasvu tuua oma menĂŒĂŒsse. Ketodieedi jĂ€rgijale sobivad toiduained on nĂ€iteks avokaado, loomsed rasvad, Ă”lid, loomsed valgud, seal hulgas mereannid, majonees, taimsed Ă”lid, rohelised lehelised, juust, tĂ€ispiimatooted ja munad.

RETSEPTE

NATUKE UHKEM HOMMIKUSÖÖK: kĂŒpsetatud munad seentega ja keto sai
See hommikusöök tÀidab kÔhu vÀga pikaks ajaks. Soovi korral vÔib lisada mÔne valguallika vÔi rohelist salatit ning keto sai on suurepÀrane asendus tavalisele röstsaiale. Sellest kogusest saab neli portsjonit.

Munaroog:
4 muna
230 ml rammusat koort
220 g ĆĄampinjone
30 g kĂŒĂŒslauku
30 g vÔi
soola ja pipart

Sulata pannil vĂ”i ning kuumuta seeni ja kĂŒĂŒslauku aeg-ajalt segades 4-5 minutit vĂ”i kuni need on pehmed. Kalla peale koor ning kuumuta aeg-ajalt segades veel umbes 5 minutit ning maitsesta soola ja pipraga. SeejĂ€rel tĂ”sta pann tulelt ning jĂ€ta segu kaane alla 10 minutiks seisma. Jaga segu nelja vĂ€ikese ahjupoti vahel ning pane igasse potti juurde ĂŒks muna. Aseta ahjupotid suuremasse vormi ning tĂ€ida vorm veega nii, et ahjupotid oleksid umbes poolest saati vees. Kata vorm fooliumiga ning kĂŒpseta umbes 20 minutit.

Keto sai:
45 g mandli- vÔi kookosjahu
1 muna
3 g kĂŒpsetuspulbrit
8 g sulatatud vÔid

Sega kĂ”ik koostisosad kokku ja kalla tassi. KĂŒpseta segu mikrolaineahjus umbes poolteist minutit.

MIDAGI KERGET JA ROHELIST: roheline köögiviljasalat
See salat on krÔmps ja tÀis maitseid ning sobib suurepÀraselt grillipeole kaasa vÔtmiseks. Sellest kogusest saab kuus portsjonit.

Salatikaste:
230 ml Ôunasiidri ÀÀdikat
110 ml oliiviÔli
45 g Dijoni sinepit
4 kĂŒĂŒslaugu kĂŒĂŒnt
soola ja pipart

Sega kÔik koostisosad blenderis kokku.

Salat:
470 g rukolat
470 g brokoli varsi
230 g BrĂŒsseli kapsaid
ketodieedile sobilikke lisandeid

LĂ”ika brokoli varred peenikesteks ja BrĂŒsseli kapsad vĂ€ikesteks tĂŒkkideks. Sega kĂ”ik koostisosad salatikastmega kokku. Lisa salatile valguallikaks nĂ€iteks peekonitĂŒkke, avokaadoviile, mandleid, Kreeka pĂ€hleid vĂ”i juustu.

KERGE SNÄKK: Korea moodi marineeritud munad ja kĂŒĂŒslaugud
Munad on suurepĂ€rased ketosnĂ€kid, sest neis on palju rasvu ja valku, kuid ei sisalda sĂŒsivesikuid. Seda Korea stiilis snĂ€kki on lihtne valmistada ja sĂ€ilib kĂŒlmikus kaua. Sellest kogusest saab kĂŒmme portsjonit.

10 muna
580 ml vett
580 ml Ôunasiidri ÀÀdikat
40 ml riisiÀÀdikat
40 ml teravat tĆĄillikastet
10 rohelist sibulat
20 kĂŒĂŒslaugu kĂŒĂŒnt
45 g marinaadisegu maitseainet

Sega vesi, Ă”unasiidri ÀÀdikas, riisiÀÀdikas ja tĆĄillikaste kuni kĂ”ik on ĂŒhtlaselt segunenud ning keeda segu 3-4 minutit ja seejĂ€rel jahuta. LĂ”ika sibulad ribadeks ja koori kĂŒĂŒslaugud. Aseta kĂ”vaks keedetud munad, rohelise sibula ribad, kĂŒĂŒslaugukĂŒĂŒned ja maitseainesegu purki, kalla peale jahutatud marinaad ja hoia kĂŒlmikus 24-48 tundi enne söömist.

SOBILIK GRILLIPEOLE: avokaado ja kanasalati korvikesed
Ketodieedi jÀrgijate jaoks on saiatoodete söömine vÀlistatud, kuid vahel tuleb ikka sooja juustu-vorstisaia isu. Need peekonist tehtud korvikesed on aga suurepÀrased juustusaia asendajad. Majonees ja avokaado annavad salatile mÔnusa kreemisuse. Retsept sobib hÀsti grillipeole kaasa tegemiseks ning sellest kogusest jagub kaheksa portsjoni jaoks.

Kanasalat:
900 g kanafileed
2 avokaadot
3 tomatit
2 rohelist sibulat
230 g majoneesi
soola ja pipart
4 suuremat peekoniviilu
470 g rukolat

Peekonikorvikesed:
16 suuremat peekoniviilu

Peekonikorvikeste jaoks vormi fooliumist 8 pisikest korvikest ja vooderda igaĂŒks 2 peekoniviiluga. KĂŒpseta korvikesi umbes 20-25 minutit 200 kraadi juures kuni need on krĂ”bedad.
Kanasalati jaoks kĂŒpseta ja rebi kanafilee vĂ€ikesteks tĂŒkkideks. SeejĂ€rel tĂŒkelda avokaadod, tomatid ja rohelised sibulad. TĂŒkelda ning seejĂ€rel prae peekonitĂŒkid krĂ”bedaks ning aseta köögipaberile puhkama. Sega kokku kana, avokaado, tomati ja rohelise sibula tĂŒkid ning majonees ja peekon. SeejĂ€rel maitsesta salat soola ja pipraga. Aseta peekonikorvikese pĂ”hja rukolat ja selle peale kanasalatit.

GRILLIMISEKS: HispaaniapÀrased tÀidetud jalapenod
Toorjuustu ja Manchego juustuga tĂ€idetud ning prosciutto singi sisse mĂ€ssitud tĂ€idetud jalapenod on vĂ€ikese vimkaga traditsiooniline snĂ€kk ning hea maitseelamus vĂ€henĂ”udlikule gurmaanile. Manchego juust on erilisem kui tavaline vĂ”ileiva juust, sest on soolakas ja pĂ€hkline. SnĂ€ki ĂŒmber keeratud prosciutto sink annab mĂ”nusa krĂ”mpsu tekstuuri. Valgusisalduse suurendamiseks vĂ”ib juustutĂ€idisele lisada nĂ€iteks chorizo vorsti. Sellest kogusest piisab 12 portsjoni jaoks.

6 jalapeno pipart
6 prosciutto viilu
110 g maitsestamata toorjuustu
60 g paprikapulbrit
170 g Manchego juustu

LĂ”ika jalapenod pikuti pooleks ja eemalda seemned. LĂ”ika prosciutto viilud pikuti pooleks. Sega kokku paprikapulber ja toorjuust. TĂ€ida poolikud jalapenod toorjuustu ja Manchego juustuga ning keera tĂ€idetud pipra ĂŒmber poolik prosciutto viil. Grilli snĂ€kke keskmisel kuumusel 4-5 minutit.

ALKOHOL ON IKKAGI LUBATUD: jÀÀtisene kalja hÔljuk
Erinevalt teistest toitumiskavadest on ketodieedi puhul alkohol siiski lubatud. Ainus reegel on see, et tarbida vĂ”ib selget kanget alkoholi ning kokteili pikenduseks tuleb valida vĂ”imalikult vĂ€ikese sĂŒsivesikutesisaldusega jook. Siin retseptis kasutatakse vahukoort, et luua jÀÀtise efekt ning anda juurde rasvu. Ketodieedi ajal alkoholi tarbides tasub olla ettevaatlik, sest alkohol mĂ”jub kiiremini. Sellest retseptist piisab ĂŒhe kokteili valmistamiseks.

230 ml kalja
110 g vahukoort
30 ml vahukooremaitselist viina
jÀÀd

Sega kÔik koostisosad ƥeikeris kokku vÔi lihtsalt lusikaga klaasis.

Allikas: www.huffingtonpost.com

mct

MCT Ôli ja ketogeenne toitumine ehk KETO dieet

Comments off

MCT Ôli toetavad mÔjud ja kasutusalad

*MCT-Ă”li nimi tuleneb sĂ”nadest Medium Chain Triglycerides (keskmise ahelaga triglĂŒtseriidid) ehk salendavad rasvad. MCT-Ă”li koosneb keskmise ahelapikkusega rasvhapetest, mis imenduvad organismis teistest rasvadest kergemini ning annavad kiiret ja kauapĂŒsivat stabiilset energiat.

✔ Puhas MCT Ă”li sisaldab 6 korda rohkem kaprĂŒĂŒlhapet ja kapriinhapet kui extra virgin kookosĂ”li.

✔ MCT Ă”li rasvhapped imenduvad organismis teistest rasvadest kergemini, mistĂ”ttu on see suur aktiivsete inimeste, sportlaste ja kaalulangetajate lemmik.

✔ MCT Ă”li aitab KETO dieedi puhul rohkem ketoosi toota ning energiaallikana kasutada rasvasid, mitte sĂŒsivesikuid.

✔ VĂ€rvita ja maitseta on seda Ă”li kasutatud juba aastakĂŒmneid rasvade ainevahetust soodustava energiaallikana.

✔ Kui keha ei omasta hĂ€sti rasvasid, siis MCT Ă”li aitab ka rasvade imendumishĂ€irete puhul.

✔ MCT Ă”li lisatakse aina rohkem populaarsust koguva “Bulletproof-kohvi” ehk rasvakohvi hulka, mis aitab ennetada impulsiivset söömist ja paneb aju paremini tööle. Rasvakohvi retsept: lisa mustale kohvile 1-2 spl MCT Ă”li (orgaanilise kookosrasva baasil MCT Ă”li annab kohvile ka mĂ”nusalt kerge kookosemaitse). MCT Ă”li aitab kohvist “stabiilsemalt” energiat kĂ€tte saada, aeglustadest kofeiini imendumist. Andes kauapĂŒsivat ning stabiilset energiat.

✔ MCT Ă”li, mis on valmistatud kookosĂ”li baasil on oma kĂ”rge toitevÀÀrtusega suurepĂ€rane abimees ka toiduvalmistamisel – tĂ€nu vedelale koostisele on Ă”li mugav kasutada ka marinaadide, salatite, kastmete ja muude kĂŒlmade toitude valmistamisel (ka smuutide ja magustoitude). MCT-Ă”li ei soovitata siiski kasutada kĂ”rgetel temperatuuridel (ĂŒle 160 kraadi), sest siis hakkab selle keemiline struktuur lagunema ja Ă”li maitse muutub mĂ”ruks. Lisadeks MCT Ă”li oma toitudele pikeneb ka tĂ€iskĂ”hutunne, mis aitab vĂ€ltida nĂ€ksimist toidukordade vahel.

✔ MCT Ă”li mĂ”jub hĂ€sti soolestiku mikrofloora toimimisele, mis on vajalik kehakaalu langetamiseks, kuna ĂŒlekaalulistel inimestel muutub soolestiku mikrofloora koostis ja see viib kaalutĂ”usu jĂ€tkumiseni.

✔ MCT rasvad suurendavad energiapotentsiaali ja parandavad meeleolu. See vĂ”imaldab vĂ€ltida nĂ€rvilisusest vĂ”i igavusest pĂ”hjustatud kompulsiivset liigsöömist. Samuti ergutab see teid  rohkem liikuma ja tĂ€nu sellele pĂ€evas rohkem kaloreid pĂ”letama.

✔ Lisaks sellele vĂ”ivad madala sĂŒsivesikute sisaldusega dieedil olevad inimesed lubada endale ĂŒpris suures koguses sĂŒsivesikuid, kui tarbivad piisavalt keskmise ahelaga glĂŒtseriide, mis on paljude jaoks kehakaalu langetamisel psĂŒhholoogiliselt ÀÀrmiselt oluline.

✔ MCT Ă”li on oluline neile, kes harrastavad salendavaid trenne. Tavaliselt nĂ”uab intensiivne fĂŒĂŒsiline aktiivsus valkude ja sĂŒsivesikute vaheldumist (beach-dieedid). Kaalu alandajatele ei ole see alati hea, kuna suure koguse sĂŒsivesikute tarbimine ei vĂ”imalda kaalu tĂ”husalt alandada. Samas ei Ă”nnestu ka madala sĂŒsivesikute sisaldusega dieedil olla, kuna siis ei jĂ€tku trenni jaoks jĂ”udu.

MCT Ôli

Ketogeenne toitumine ehk KETO dieet – baseerub MCT Ă”lidele (MCT Ă”li aitab ketoosil kergemini tekkida)

Meie keha jaoks on kĂ”ige lihtsam saada kĂ€tte energiat sĂŒsivesikutest ehk suhkrutest. See on ka ĂŒks pĂ”hjus, miks kĂ”ige sagedamini tunneme ihalust just sĂŒsivesikuterikaste toitude jĂ€rele. Kui kĂ”ht lĂ€heb tĂŒhjaks, haarame ĆĄokolaadi vĂ”i saiakese jĂ€rele, pitsa ja praekartul on suurteks ahvatlusteks. Toitumissoovitused lubavad meil pĂ€evasest energiast saada 50-60% sĂŒsivesikutest, kuid tĂ€napĂ€eva maailmas sööme neid sellest oluliselt rohkem. Ketogeense dieedi puhul aga viiakse sĂŒsivesikute osakaal vĂ€ga madalaks ning kehale antakse energiat alternatiivsest allikast, rasvadest.

Ketogeenset dieeti on juba aastakĂŒmneid kasutatud ravidieedina ravile raskesti alluvate epilepsiate korral, viimasel ajal leiab see jĂ€rjest enam kasutust ka teatud vĂ€hitĂŒĂŒpide puhul, ĂŒha enam on tĂ”endeid selle kohta, et see vĂ”ib lisaks epilepsiale aidata ka mĂ”ne teise nĂ€rvisĂŒsteemi haiguse puhul.

Klassikalise ketogeense dieedi puhul viiakse sĂŒsivesikute osakaal keskmiselt kuni 5%-ni (ÀÀrmuslikes juhtudes 2%-ni) pĂ€evasest energiast. TĂ€nu nimetatud piirangutele viiakse inimkeha seisundisse nimetusega “ketoos”. Kui sĂŒsivesikuid meie toidulaual napib ja veresuhkru tase on madal, lĂ”hustatakse maksas rasvhapped ketokehadeks ehk ketoonideks ning kui organism kasutab energia toomiseks ketokehasid, siis seda seisundit nimetataksegi ketoosiks. Evolutsiooni seisukohalt on selline seisund nagu ketoos ette nĂ€htud inimkeha pÀÀstmiseks taimse, sĂŒsivesikuid sisaldava toidu puudusel, kus organism peab kasutama energiaallikana rohkem loomse pĂ€ritoluga toitu.

JĂ€ta meelde: Ketogeenne dieet (keto) on vĂ€hendatud sĂŒsivesikutega ja rasvarohke dieet. See alandab veresuhkru ja insuliini taset ja lĂŒlitab keha ainevahetuse sĂŒsivesikutelt ĂŒmber rasvade ja ketoonide peale.

Ketogeense dieedi erinevad vormid

Erinevat tĂŒĂŒpi ketogeensed dieedid

On olemas erinevaid ketogeenseid dieete nagu nÀiteks:

Standardne ketogeenne dieet (SKD): See on vĂ€ga vĂ€ikese sĂŒsivesikute sisaldusega ja rasvarohke dieet. Enamasti sisaldab see 75% rasva, 20% valku ja 5% sĂŒsivesikuid.

‱ TsĂŒkliline ketogeenne dieet (CKD): See dieet nĂ€eb ette nn sĂŒsivesikute laadimist, nĂ€iteks 5 ketogeensel dieedil pĂ€eva ja 2 sĂŒsivesikurohket pĂ€eva.

‱ Planeeritud ketogeenne dieet (TKD): See dieet lubab sul lisada menĂŒĂŒsse sĂŒsivesikuid siis, kui teed trenni.

‱ KĂ”rge valgusisaldusega ketogeenne dieet: See on sarnane standardsele ketogeensele dieedile, aga sisaldab rohkem valku. Suhe on enamasti 60% rasva, 35% valku ja 5% sĂŒsivesikuid.

* Siiski, vaid standardseid ja kĂ”rge valgusisaldusega ketogeenseid dieete on laiemalt uuritud. TsĂŒkliline ja planeeritud ketogeenne dieet on pigem edasijĂ”udnute meetodid ja eelkĂ”ige kasutavad neid kulturistid ja sportlased.

JÀta meelde: On olemas mitmeid versioone ketogeensest dieedist. Standardne ketogeenne dieet (SKD) on kÔige enam uuritud ja soovitatud.

 

Keto toidu pĂŒramiid

Kuna menĂŒĂŒs lubatakse rohkem valku, leidub sellises menĂŒĂŒs kĂŒlluslikult rasva, kuid saab teatud ravidieedina kasutatavate vormidega vĂ”rreldes kasutada ka suuremas koguses kala, mereande, juustu, liha, muna, jogurtit ja madala sĂŒsivesikutesisaldusega köögivilju. Ratsioonist tuleb vĂ€lja jĂ€tta puuviljad, leivatooted, pastad, kaunviljad, sĂŒsivesikuid sisaldavad köögiviljad ja suhkrud. Oluline on see, et dieet tekitab tĂ€iskĂ”hutunde, andes vĂ”imaluse langetada kaalu ilma kilokaloreid lugemata ja toiduportse jĂ€lgimata.

Suur osa ajast, mil inimene on eksisteerinud, on tema toidulauda katnud sĂŒsivesikutevaene toit – liha, rasv, kiudained.

KĂ”ik see, mida oli loodusel orgaanilselt pakkuda – loomad, keda kĂŒttida, marjad ja taimed, mida korjata.

Sel pĂ”hjusel on ka sĂŒsivesikute töötlemine meie keha jaoks vÔÔras ja see protsess on pigem ebaefektiivne.

Ketogeenne dieet aitab kaalu alandada

✔ Keto dieet on efektiivne viis kaalu alandamiseks ja haiguste riski vĂ€hendamiseks (8, 9, 10, 11, 12, 13).

✔ Uuringud nĂ€itavad, et ketodieet on oluliselt parem, kui vĂ€hese rasvasisaldusega dieet (2, 14, 15, 16).

✔ Üks uurimus leidis, et ketodieedil olevad inimesed kaotavad 2,2 korda rohkem kaalu kui need, kes on kaloripiiranguga madala rasvasisaldusega dieedil. TriglĂŒtseriidide ja HDL-kolesterooli tase paranes samuti (17).

✔ Üks teine uurimus leidis, et need osalejad, kes olid ketogeensel dieedil, kaotasid 3 korda rohkem kaalu kui need, kes olid Diabetes UK (Inglismaal diabeetikute dieet) soovitatud dieedil (18).

✔ On hulganisti pĂ”hjuseid, miks ketogeenne dieet on parem kui vĂ€hese rasvasisaldusega dieet. Üks on valgu suurem tarbimine, mis toob hulga tervisekasu (14, 19, 20).

✔ Suurenenud ketoonide hulk, madalam veresuhkru tase ja paranenud insuliinitundlikkus vĂ”ivad samuti mĂ€ngida vĂ”tmerolli (21, 22, 23, 24, 25, 26). SeetĂ”ttu on toetav vĂ”tta juurde toidulisandina MCT Ă”li, mis aitab ketoosil kergemini tekkida.

MCT Ôli puhul eelista alati kvaliteetse orgaanilise Ôli baasil toodet. VÀltida vÔiks palmiÔli. Samuti eelistada klaaspudelit plastikule.

JÀta meelde: Ketogeenne dieet vÔib aidata sul kaalu alandada palju rohkem kui madala rasvasisaldusega dieet. Samuti toimub kaalu alanemine tihti ilma nÀljatundeta.

KETO dieet

Ketogeenne dieet diabeedi ja eeldiabeedi korral

Diabeeti iseloomustavad muutused ainevahetuses, kÔrge veresuhkur ja halvenenud insuliinifunktsioon.

✔ Ketodieet saab aidata kaotada liigset rasva, mis on tihedalt seotud 2. tĂŒĂŒpi diabeediga, eeldiabeediga ja metaboolse sĂŒndroomiga.

✔ Ühes uurimuses leiti, et ketogeenne dieet parandas insuliinitundlikkust hĂŒppeliselt, 75% (29).

✔ Üks teine uurimus, mis tehti 2. tĂŒĂŒpi diabeediga inimestega, leidis, et 7 osavĂ”tjat 21-st vĂ”isid lĂ”petada kĂ”igi diabeediravimite vĂ”tmise (28).

✔ Lisaks, 95,2% ketogeensest grupist vĂ”isid vĂ€hendada diabeediravimeid vĂ”rreldes 62%-ga kĂ”rgema sĂŒsivesikutega menĂŒĂŒl olnud grupiga (2).

JĂ€ta meelde: Ketogeenne dieet vĂ”ib parandada insuliinitundlikkust ja aidata kaasa rasvapĂ”letusele, viies 2. tĂŒĂŒpi diabeedist ja eeldiabeedist drastilise paranemiseni.

Biotheka Loodusraviapteegist leiad kvaliteetse MCT Ôli, mis on tehtud 100% orgaanilise kookosÔli baasil.

VÔta MCT Ôli 2-3 spl pÀeva jooksul koos toiduga.

head-rasvad

Ketogeenne dieet ja vÀhiravi

Comments off

Kuuldavasti on paljud vĂ€hihaiged  oma  haigusest ĂŒle saanud just ketogeense dieedi abil, mis kutsub ĂŒles loobuma sĂŒsivesikutest ja asendama need tervislike rasvade ja valguga. Loomkatsed on nĂ€idanud, et hiired, kes pandi sĂŒsivesikutevabale dieedile paranesid ĂŒliagressiivsest, metastaatilisest vĂ€hist isegi paremini kui need hiired, keda raviti kemoteraapia abil.

Meie normaalsed  rakud on metaboolselt paindlikud ja suudavad vajadusel energia saamiseks glĂŒkoosi asemel Â ĂŒmber lĂŒlituda ka rasvade ainevahetusest  tekkivatele ketoonidele. VĂ€hirakkudel selline omadus aga puudub ja seega, kui elimineerida keha poolt suhkruks muudetavad sĂŒsivesikud oma menĂŒĂŒst ja asendada need rasvaga, vĂ”ibÂ ĂŒhtlasi tĂ”husalt nĂ€ljutada ka vĂ€hirakke.

Rasvade söömine ei ole  sĂŒdamele kahjulik, kĂŒllastatud rasvade ja sĂŒdamehaiguste vaheline seos on juba ammu ĂŒmber lĂŒkatud. Hoiduma peaks aga kindlasti töödeldud toitudega kaasnevatest transrasvadest ja  liigsest Omega 6, mida leidub ohtralt nii rafineeritud taimeĂ”lides kui poolfabrikaatides.

Kindlasti tuleb ketogeense dieedi juures suurt tÀhelepanu pöörata rasvade kvaliteedile. KÔige tervislikumad ja  paremad rasvad sisalduvad kookosrasvas, avokaados, tooretes pÀhklites-seemnetes,  vÔis, orgaanilistes munades. Kindlasti tasuks aukohal hoida ka Omega 3 sisaldavad kalad.

Ketogeenne dieet sisaldab keskmiselt 50-70% tervislikke rasvu. Sama dieeti kasutatakse juba aastaid edukalt krooniliste migreenide ja epilepsia raviks (nÀiteks Inglismaal), kuigi pÀris tÀpselt ei osata selle dieedi edu tagavaid mehhanisme veel seletada.

Ja lĂ”petuseks  optimismi sĂŒvendav julgustus neile, kes kardavad, et rasvade söömine neid paksuks vĂ”iks teha. Christer Enkvist, rootslasest ĂŒlemarst on öelnud: „Arvata, et rasvasöömine teeb paksuks on sama rumal, kui arvata, et roheliste aedviljade söömine teeb roheliseks!“  🙂  Ja seda vĂ”ib vĂ€ita tĂ€iesti biokeemilistel pĂ”hjustel: nimelt ei toodeta rasvade söömise ajal rasvaladestavat hormooni insuliini, kĂŒll aga  ohtralt rasvu energiapĂ”letuseks vabastavat hormooni, glĂŒkagooni. Seega pĂ”letatakse rasva söömisel sĂ”na otseses mĂ”ttes rasva ehk teisisĂ”nu, te kaotate kaalu.

Ketogeense dieedi kasuks on siiski soovitav otsustada alles pĂ€rast avatud meelega arsti vĂ”i toitumisnĂ”ustajaga konsulteerimist. Ketogeense dieedi ajal on ÀÀrmiselt oluline tarbida piisavalt vett, kiudaineid ja antioksĂŒdante.

Ketogeense dieedi ja vÀhiravi teemaga saab pÔhjalikumalt tutvuda siin: http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2013/03/10/ketogenic-diet.aspx?np=true

142633136_166570558567825_6599575854880896660_n

Karamellikommid

Comments off

Vaja läheb : 100g sukrin gold 4spl vett 60g võid 2dl vahukoort 5 lehte želatiini Sukrin gold ja vesi kuumutada potis vaiksel tulel kuni 130 kraadi. Lisa või, sega kuni või on sulanud. Lisa vahukoor, sega hoolikalt kuni segu temperatuur on 115 kraadi. Lisa želatiin ja sega kuni kõik on ilusti segunenud. Vala segu kommi vormidesse ja lase jahtuda.
142194122_894071724685725_6904666103156923441_n

Pizza

Comments off

Riivitud mozzarella 350g toorjuust 60g pane kaussi ja lase mikrouunis sulada täisvõimsusel ca minut aega. Võta välja, sega ja kuumuta veel nii, et juust on päris vedel. Lisa sulanud juustule muna 2 tk Kuldsed linaseemned (teha jahuks) 60g pofiber 10g psyllium 10g sool 4g suhkruasendaja 1g pärm 1,5tl Lisa kõik kuivained ja sõtku korralikult läbi. Taignast vormi pitsapõhi ja küpseta 5 min 200 kraadi. Katteks on hakkliha, paprika, sibul, soolakurk, värske mozzarella, pastakaste, juust. Küpseta 200 kraadi juures kuni juust hakkab natuke pruunistuma.
Aa
cropped-cropped-DSC_0217-002-e1611848542535

KETOGEENSE TOITUMISE JUHIS ALGAJATELE

Comments off

Vahendan siia omas vabas tĂ”lkes ja pisut kĂ€rbituna suurepĂ€rase juhise, kuidas ketogeensel toitumisel olles langetada kaalu ja hallata diabeeti (vĂ€hendada ravimite vĂ”tmist vĂ”i 2. tĂŒĂŒpi diabeedi puhul neist ka tĂ€iesti vabaks saada). Artikli autor Rudy Mower on teinud Ă€ra suure töö ja leidnud oma vĂ€idetele taha mitukĂŒmmend teadusuurimust, mille ka kĂ”ik siia lingin. Kui tahad kaalu langetada ja seda ka ilma vaevata hoida vĂ”i saada kontrolli alla oma diabeet, siis pole olemas paremat toitumisviisi kui vĂ€hendatud sĂŒsivesikutega toitumine. Julgen vĂ€ita isegi seda, et alates keskeast on see enamusele ainuvĂ”imalik moodus ĂŒldse oma kehakaalu kontrolli alla saamiseks, sest siin ei loeta kilokaloreid, mis on vanemas eas hormonaalsete muutuste tĂ”ttu tĂŒhi töö ja pole jĂ€tkusuutlik, vaid tegeletakse oma insuliinitasemega. Rasvumine on hormonaalne probleem, mitte su laiskus ja aplus, jĂ€ta see meelde!

P.S. SĂ”na “dieet” tuleb lugeda mĂ”isteks “toitumine” nii nagu seda enamasti ingliskeelses maailmas mĂ”istetakse. Ketogeenne dieet = ketogeenne toitumine.

Siin see lugu on, tÀisteksti teiab jÀrgmiselt aadressilt:
The Ketogenic Diet 101: A Detailed BeginnerÂŽs Guide

Ketogeenne dieet on low-carb/high-fat (vĂ€he sĂŒsivesikuid ja palju rasva) toitumine, mis pakub rohkesti tervisekasu. Üle 20 uurimuse nĂ€itavad, et selline dieet vĂ”ib aidata sul langetada kaalu ja parandada tervist (1). Ketogeensest dieedist on kasu isegi diabeedi, vĂ€hi, epilepsia ja Alzheimeri tĂ”ve korral (2, 3, 4, 5). See artikkel on detailne ketogeense dieedi juhis algajatele. See sisaldab kĂ”ike, mida pead teadma.

Mis on ketogeenne dieet?

Ketogeenne dieet (tihti nimetatud kui keto) on vĂ€ga madala sĂŒsivesikutesisaldusega ja kĂ”rge rasvasisaldusega dieet, millel on palju sarnasusi Atkinsi ja low-carb dieetidega. See tĂ€hendab sĂŒsivesikute drastilist vĂ€hendamist ja nende asendamist rasvaga. SĂŒsivesikute vĂ€hendamine viib su keha seisundisse, mida kutsutakse ketoosiks. Kui see juhtub, hakkab su keha uskumatult efektiivselt rasva pĂ”letama energia saamiseks. See muudab ka maksas rasva ketoonideks, mis saavad su aju energiaga varustada (6, 7). Ketogeense dieediga vĂ”ib oluliselt alandada veresuhkru ja insuliini taset. Sellel, koos suurenenud ketoonide hulgaga, on hulganisti kasulikku mĂ”ju tervisele (6, 8, 9, 10, 11).

JĂ€ta meelde: Ketogeenne dieet (keto) on vĂ€hendatud sĂŒsivesikutega ja rasvarohke dieet. See alandab veresuhkru ja insuliini taset ja lĂŒlitab keha ainevahetuse sĂŒsivesikutelt ĂŒmber rasvade ja ketoonide peale.

Erinevat tĂŒĂŒpi ketogeensed dieedid

On olemas erinevaid ketogeenseid dieete nagu nÀiteks:

Standardne ketogeenne dieet (SKD): See on vĂ€ga vĂ€ikese sĂŒsivesikute sisaldusega ja rasvarohke dieet. Enamasti sisaldab see 75% rasva, 20% valku ja 5% sĂŒsivesikuid (1).

TsĂŒkliline ketogeenne dieet (CKD): See dieet nĂ€eb ette nn sĂŒsivesikute laadimist, nĂ€iteks 5 ketogeensel dieedil pĂ€eva ja 2 sĂŒsivesikurohket pĂ€eva.

Plaanitud ketogeenne dieet (TKD): See dieet lubab sul lisada menĂŒĂŒsse sĂŒsivesikuid siis, kui teed trenni.

KĂ”rge valgusisaldusega ketogeenne dieet: See on sarnane standardsele ketogeensele dieedile, aga sisaldab rohkem valku. Suhe on enamasti 60% rasva, 35% valku ja 5% sĂŒsivesikuid.

Siiski, vaid standardseid ja kĂ”rge valgusisaldusega ketogeenseid dieete on laiemalt uuritud. TsĂŒkliline ja plaanitud ketogeenne dieet on pigem edasijĂ”udnute meetodid ja eelkĂ”ige kasutavad neid kulturistid ja sportlased. Siinne artikkel keskendub peamiselt standardsele ketogeensele dieedile (SKD), kuigi mitmed selle pĂ”himĂ”tted kĂ€ivad ka teiste versioonide kohta.

JÀta meelde: On olemas mitmeid versioone ketogeensest dieedist. Standardne ketogeenne dieet (SKD) on kÔige enam uuritud ja soovitatud.

Ketogeenne dieet vÔib aidata sul kaalu alandada

Ketodieet on efektiivne viis kaalu alandamiseks ja haiguste riski vÀhendamiseks (8, 9, 10, 11, 12, 13).
Õigupoolest nĂ€itavad uuringud, et ketodieet on oluliselt parem kui soovituslik vĂ€hese rasvasisaldusega dieet (2, 14, 15, 16).
Ja mis veel oluline, see dieet tekitab nii hea tÀiskÔhutunde, et saad langetada kaalu ilma kilokaloreid lugemata ja toiduportse jÀlgimata (16).
Üks uurimus leidis, et ketodieedil olevad inimesed kaotavad 2,2 korda rohkem kaalu kui need, kes on kaloripiiranguga madala rasvasisaldusega dieedil. TriglĂŒtseriidide ja HDL-kolesterooli tase paranes samuti (17).
Üks teine uurimus leidis, et need osalejad, kes olid ketogeensel dieedil, kaotasid 3 korda rohkem kaalu kui need, kes olid Diabetes UK (Inglismaal diabeetikute dieet) soovitatud dieedil (18).
On hulganisti pĂ”hjuseid, miks ketogeenne dieet on parem kui vĂ€hese rasvasisaldusega dieet. Üks on valgu suurem tarbimine, mis toob hulga tervisekasu (14, 19, 20).
Suurenenud ketoonide hulk, madalam veresuhkru tase ja paranenud insuliinitundlikkus vÔivad samuti mÀngida vÔtmerolli (21, 22, 23, 24, 25, 26).
Kui tahad rohkem teada ketogeense dieedi kaalu vÀhendavast mÔjust, loe seda artiklit: A Ketogenic Diet to Lose Weight and Fight Disease.

JÀta meelde: Ketogeenne dieet vÔib aidata sul kaalu alandada palju rohkem kui madala rasvasisaldusega dieet. See juhtub tihti ilma nÀljatundeta.

Ketogeenne dieet diabeedi ja eeldiabeedi korral

Diabeeti iseloomustavad muutused ainevahetuses, kÔrge veresuhkur ja halvenenud insuliinifunktsioon (27).
Ketodieet saab aidata kaotada liigset rasva, mis on tihedalt seotud 2. tĂŒĂŒpi diabeediga, eeldiabeediga ja metaboolse sĂŒndroomiga (28, 29, 30).
Ühes uurimuses leiti, et ketogeenne dieet parandas insuliinitundlikkust hĂŒppeliselt, 75% (29).
Üks teine uurimus, mis tehti 2. tĂŒĂŒpi diabeediga inimestega, leidis, et 7 osavĂ”tjat 21-st vĂ”isid lĂ”petada kĂ”igi diabeediravimite vĂ”tmise (28).
Ja veel ĂŒks uurimus, kus keto-grupp kaotas 11,1 kg kehakaalu vĂ”rreldes 6,9 kg-ga kĂ”rgema sĂŒsivesikutesisaldusega menĂŒĂŒl grupiga. See on oluline kasu arvestades kehakaalu ja 2. tĂŒĂŒpi diabeedi vahelist seost (2, 31).
Lisaks, 95,2% ketogeensest grupist vĂ”isid vĂ€hendada diabeediravimeid vĂ”rreldes 62%-ga kĂ”rgema sĂŒsivesikutega menĂŒĂŒl olnud grupiga (2).

Siin artiklis on detailsem ĂŒlevaade vĂ€hese sĂŒsivesikutesisaldusega dieedist ja diabeedist.

JĂ€ta meelde: Ketogeenne dieet vĂ”ib parandada insuliinitundlikkust ja pĂ”hjustada rasvapĂ”letust, viies 2. tĂŒĂŒpi diabeedist ja eeldiabeedist drastilise paranemiseni.

Ketogeense dieedi teised tervisekasud

Ketogeenset dieeti on algselt tegelikult kasutatud neuroloogiliste tÔvede raviks, nagu nÀiteks epilepsia. Uurimused on nÀidanud, et see dieet vÔib olla abiks palju enamate erinevate terviseseisundite puhul:

SĂŒdamehaigused: Ketogeense dieediga saab vĂ€hendada selliseid riskifaktoreid nagu rasvumine ning parandada HDL taset, vererĂ”hku ja veresuhkrut (32, 33).

VÀhktÔbi: Seda dieeti kasutatakse erinevate vÀhktÔvede ja kasvajate ravis (4, 34, 35, 36).

Alzheimeri tĂ”bi: See dieet vĂ”ib vĂ€hendada AlzheimerÂŽi tĂ”ve sĂŒmptomeid ja pidurdada haiguse sĂŒvenemist (5, 37, 38).

Epilepsia: Uurimused on nÀidanud, et ketogeenne dieet vÀhendab epilepsiaga lastel oluliselt krambihooge (3).

Parkinsoni tĂ”bi: Üks uurimus leidis, et see dieet vĂ€hendab Parkinsoni tĂ”ve sĂŒmptomeid (39).

PolĂŒtsĂŒstiliste munasarjade sĂŒndroom: Ketogeenne dieet aitab alandada isnuliinitaset, mis vĂ”ib mĂ€ngida vĂ”tmerolli polĂŒtsĂŒstiliste munasarjade sĂŒndroomis (40).

Akne: Madalam insuliinitase ja suhkru ning töödeldud toidu söömise vÀhendamine vÔib aidata vÀhendada aknet (42).

Siiski, pane tÀhele, et uurimused mitmetes eelpool nimetatud valdkondades on kaugel sellest, et olla lÔplik tÔde.

JÀta meelde: Ketogeenne dieet vÔib tuua hulganisti tervisekasu, eriti ainevahetuslike, neuroloogiliste ja insuliinsÔltuvate haiguste puhul.

Milliseid toite vÀltida

LĂŒhidalt öeldes tuleb vĂ€ltida kĂ”iki toite, mis sisaldavad palju sĂŒsivesikuid. Siin on nimekiri neist toitudest, mida peaks ketogeensel dieedil olles vĂ€hendama vĂ”i tĂ€ielikult vĂ€ltima:

Suhkrurikkad toidud: Limonaadid, puuviljamahlad, smuutid, koogid, jÀÀtis, kommid jne.

Teraviljad ja tĂ€rklis: Nisujahutooted, riis, pasta, helbed jne (igasugune teravili, ka tatar – Ü.R.)

Puuviljad: Igasugune puuvili, vÀljaarvatud marjad, nÀiteks maasikad.

Oad ja lÀÀtsed: Herned, oad, lÀÀtsed, kikerherned jne.

Juur- ja mugulviljad: Kartulid, maguskartul, porgandid, pastinaak jne.

Madala rasvasisaldusega piimatooted: Need on tugevalt töödeldud ja kĂ”rge sĂŒsivesikusisaldusega.

Ebatervislikud rasvad: VÀhenda töödeldud taimsete Ôlide ja majoneeside tarbimist.

Alkohol: SĂŒsivesikute sisalduse tĂ”ttu vĂ”ivad alkohoolsed joogid su ketoosist vĂ€lja viia.

Suhkruvabad dieettoidud: Need on tihti kĂ”rge suhkrualkoholide sisaldusega, mis vĂ”ivad mĂ”nel juhul mĂ”jutada ketoonide taset. Need toidud on tihti ka liigselt töödeldud (suhkrualkoholidest vĂ”ib mĂ”nele sobida ainult puhas erĂŒtritool- Ü.R.)

JĂ€ta meelde: VĂ€ldi sĂŒsivesikuid nagu teravili, suhkrud, lÀÀtsed, riis, kartulid, kommid, mahlad ja puuviljad.

Toidud, mida sĂŒĂŒa

Peaksid pÔhiosa oma toidulauast katma selliste toitudega:

Liha: Punane liha, steik, sink, vorstid, peekon, kana ja kalkun.

Rasvane kala: LÔhe, tursk, tuunikala, makrell.

Munad: Otsi vabapidamisega kanade vÔi omega-3 mune.

VÔi ja koor: Otsi mahedaid, kui vÔimalik.

Juust: Töötlemata juust (cheddar, kitsejuust, koor, sinihallitusjuust vÔi mozzarella).

PÀhklid ja seemned: Mandlid, kreeka pÀhklid, linaseemned, kÔrvitsaseemned, chia seemned jne.

Tervislikud Ôlid: Peamiselt extra virgin oliiviÔli, kookosÔli/rasv ja avokaadoÔli.

Avokaadod: Terved avokaadod vÔi vÀrskelt valmistatud guacamole.

VĂ€hese sĂŒsivesikutesisaldusega köögiviljad: Enamus rohelisi köögivilju, tomatid, sibulad, piprad jne. (kĂ”ik maa peal kasvavad köögiviljad on ok – Ü.R.)

JĂ€ta meelde: Raja oma menĂŒĂŒ peamiselt sellistele toiduainetele nagu liha, kala, munad, vĂ”i, pĂ€hklid, tervislikud Ă”lid, avokaadod ja hulganisti köögivilju.

Lihtne nĂ€dalamenĂŒĂŒ ketogeensel dieedil olles

Et aidata sul alustada, toon siia ĂŒhe lihtsa ketogeense nĂ€dalamenĂŒĂŒ:

EsmaspÀev
Hommikusöök: Peekon, munad ja tomatid.
LÔunasöök: Kanasalat oliiviÔli ja fetajuustuga.
Õhtusöök: LĂ”he ja vĂ”is kĂŒpsetatud spargel.

TeisipÀev
Hommikusöök: Munast, tomatist, basiilikust ja kitsejuustust omlett.
LÔunasöök: Mandlipiimast, maapÀhklivÔist, kakaopulbrist ja steviast tehtud piimakokteil.
Õhtusöök: Lihapallid, cheddari juust ja köögiviljad.

KolmapÀev
Hommikusöök: Ketogeenne piimakokteil (nÀiteks kookoskoorest vÔi kookospiimast, maasikatega ja suhkruvaba vanilliekstraktiga, kookosrasvaga)
LÔunasöök: Krevetisalat oliiviÔli ja avokaadoga.
Õhtusöök: SealihalĂ”igud parmesaniga, brokkoli ja salat

NeljapÀev
Hommikusöök: Omlett avokaadost, salsast, pipardest ja vĂŒrtsidest.
LÔunasöök: PeotÀis pÀhkleid, sellerivarred guacamole ja salsaga.
Õhtusöök: Kana pesto ja toorjuustuga, köögiviljad.

Reede
Hommikusöök: Suhkruvaba jogurt maapÀhklivÔiga, kakaopulber ja stevia.
LĂ”unasöök: Kookosrasvas kĂŒpsetatud loomaliha köögiviljadega.
Õhtusöök: Saiata burger peekoni, muna ja juustuga.

LaupÀev
Hommikusöök: Singi-juustuomlett köögiviljadega.
LÔunasöök: Singi- ja juustuviilud pÀhklitega.
Õhtusöök: Valge kala, muna, kookosrasvas kĂŒpsetatud spinat.

PĂŒhapĂ€ev
Hommikusöök: Praemuna peekoni ja seentega.
LÔunasöök: Burger (saiata!) salsa, juustu ja guacamolega.
Õhtusöök: Praeliha ja munad salatiga.

PĂŒĂŒa varieerida köögivilja ja liha, et saaksid vĂ”imalikult erinevaid toitaineid.  Hunnikute viisi erinevaid retsepte leiab siit lingist: 101 Healthy Low-carb Recipes.

JĂ€ta meelde: Sul on ketogeensel dieedil olles vĂ”imalik sĂŒĂŒa suures valikus maitsvaid ja toitainerikkaid sööke.

Tervislikud ketogeensed snÀkid

Juhul, kui söögikordade vahepeal lĂ€heb kĂ”ht tĂŒhjaks, vali mĂ”ni tervislik ketosnĂ€kk: Rasvane kala vĂ”i liha, juust, peotĂ€is pĂ€hkleid vĂ”i seemneid, juust oliividega, paar kĂ”vakskeedetud muna, vĂ€hemalt 90%-lise kakaosisaldusega ĆĄokolaad, madala sĂŒsivesikutesisaldusega piimakokteil kakaopulbri ja pĂ€hklivĂ”iga, tĂ€israsvane jogurt pĂ€hklivĂ”i ja kakaopulbriga, maasikad vahukoorega, seller salsa ja guacamolega, vĂ€iksem ports eelmisest toidukorrast jĂ€rele jÀÀnud sööki.

JÀta meelde: SuurepÀrased ketosnÀkid on liha, juust, oliivid, keedetud munad, pÀhklid ja tume ƥokolaad.

NÔuandeid vÀljas söömiseks

Ei ole vĂ€ga raske muuta enamust restoranitoitudest ketosĂ”bralikuks. Enamus restorane pakuvad liha ja kalaga roogi. Telli neid ja asenda igasugune sĂŒsivesikurohke osa selles köögiviljadega (palu kartuli-riisi-tatra asemel panna köögivilja vĂ”i salatit – Ü.R.). Munatoidud on ka suurepĂ€rane valik, nĂ€iteks omlett vĂ”i praemuna peekoniga. Veel ĂŒks lemmik on ilma saiata burger (tihti serveeritud salatilehtede vahel – Ü.R.). Sa vĂ”id alati kĂŒsida saia ja friikate asemel köögivilju. Lisa ekstra avokaado, juust, peekon vĂ”i muna.

JĂ€ta meelde: VĂ€ljas sĂŒĂŒes vali liha-, kala- ja munaroad. Telli ekstra köögiviljad sĂŒsivesiku- ja tĂ€rkliserikaste toitude asemel ning desserdiks vĂ”ta juustu.

KÔrvalnÀhud ja kuidas neid minimeerida

Kuigi ketogeenne dieet on tervislik, vĂ”ivad sellele ĂŒleminekul esineda kĂ”rvalnĂ€hud, mis vĂ”ivad kesta mĂ”ne pĂ€eva. KĂ”rvalnĂ€htudeks vĂ”ivad olla vĂ€henenud energiatase ja mentaalne funktsioon, suurenenud isu, unehĂ€ired, iiveldus, seedehĂ€ired ja vĂ€henenud fĂŒĂŒsiline suutlikkus. Et neid nĂ€htusid vĂ€hendada, proovi enne ketogeensele dieedile minemist mĂ”ne nĂ€dala jooksul tavalist vĂ€hendatud sĂŒsivesikutega menĂŒĂŒd. See Ă”petab su keha rasva pĂ”letama enne kui suuremast osast sĂŒsivesikutest loobud. (Seda nn tavalist vĂ€hendatud sĂŒsivesikutega menĂŒĂŒd kirjeldab siinne blogi, vaata retsepte ja menĂŒĂŒsid – Ü.R.)

Ketogeenne dieet vÔib muuta ka su keha vee- ja mineraalainete tasakaalu, seetÔttu ekstra soola lisamine toidule vÔi mÔnede toidulisandite vÔtmine vÔib aidata. Proovi vÔtta 3000-4000 mg naatriumi, 1000 mg kaaliumi ja 300 mg magneesiumi pÀevas, et vÀhendada kÔrvalnÀhte.

VĂ€hemalt alguses on oluline sĂŒĂŒa kĂ”ht tugevalt tĂ€is ja vĂ€ltida igasugust liigset kilokalorite piiramist. Tavaliselt tagab ketogeenne dieet kaalu vĂ€henemise ilma kaloraaĆŸi piiramata.

141792243_162772768712191_1545238955600148546_n

Kana hautis tšilliga

Comments off

Vaja lÀheb:
Kanakintsuliha 185g
seened 60g
punane rooskapsas 70g
vahukoor 40g
porru 10g
fenkol 10g
või 20g
tšilli

Pruunista pannil kanakintsuliha võis. Maitsesta meelepäraste vürtsidega. Lisa seened ja köögiviljad. Pruunista kõik koos. Lisa törts vett ja jäta kõik koos hauduma pannile( ca 5 kuni 10 min) Lisa vahukoor ja hauta veel natuke. Head isu! Rasva 70%, valku 26% , süsivesikuid 4%